Lihula Muusika- ja Kunstikooli ajaloo ja tänapäeva lühiülevaade


Muusikakool alustas Lihulas tegevust 1986. aasta sügisel. Kooli direktoriks määrati üleviimisega Lihula Keskkoolist muusikaõpetaja Õie Liiv, kes töötas Lihula Muusika- ja Kunstikoolis kevadeni 2012.

Esimesel aastal sai kooli astuda klaveri, akordioni, trompeti, klarneti, flöödi ning viiuli erialale. Tänaseks on muusikaosakonnas lisandunud kitarri ja rütmipillide eriala ning alates aastast 1991 on koolil ka kunstiosakond, nii et nimetatud aastast on kasutusel kooli nimena Lihula Muusika- ja Kunstikool. Kool on Lihula valla ametiasutuse hallatav haridusasutus, mis juhindub oma tegevuses huvialakooli seadusest, riigi ja valla õigusaktidest ning kooli põhimäärusest. Kool töötab EHIses kinnitatud õppekavade alusel ja kooli lõpetajad saavad riiklikult aktsepteeritava lõputunnistuse. Kooli eesmärkide hulka kuulub peale laste ja noore loomevõime avastamise ja arendamise ka võimaluste loomine väiksemate muusikaliste- ja kunstiliste eeldustega lastele ja täiskasvanutele eneseteostuseks, arenemiseks ja vaba aja sisustamiseks. Samuti püüame edendada oma kontsertite ja näitustega kohalikku kultuurielu. Soovime olla avatud, heal tasemel, sõbralik kuid nõudlik kool, kus on mitmekesised võimalused loominguks ja enesearendamiseks. Väärtustatud on iga looja kui isiksus omamoodi, iga mõte ja väljendus. Lastele ja noortele anname võimalikult laia ja toetava aluse, millelt on hea liikuda tipu poole. Erinevad õppevormid võimaldavad meie kooli töös osaleda koolieelikutel, põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel ning täiskasvanutel. Vastuvõtt muusikakooli õpilaseks toimub sisseastumiskatsete alusel, mis on igal aastal vahetult peale õppeaasta lõppu juuni alguses ning kunstiosakonna õpilaseks saadakse peale septembrikuise-katseaja läbimist. Muusikakooli võtame põhiõppesse kooliealisi (7.-11-aastasi), sisseastumiskatsed edukalt sooritanud õpilasi, kunstikoolis saab põhiosakonnas õppida alates 10.-dast eluaastast. Noorematele on mõeldud kergema õppekava ja väiksema nädalakoormusega eelkool. Muusikakooli soovijad, kes ei ole piisavalt edukalt sooritanud sisseastumiskatseid, saavad oma oskusi lihvida ja muusika juures olla vaba õppekavaga klassis. Alates III klassist on nii muusika- kui kunstiosakonnas võimalik üle minna lihtsama ainekavaga üldosakonda, see on võimalus neile, kes mingil põhjusel ei jõua või ei soovi omandada kõiki riiklikus õppekavas ettenähtud teadmisi-oskusi kuid on loomingulisest tegevusest meie koolis siiski huvitatud. Muusikaosakonnas tuleb lapsel õppida peale eriala veel solfedžot ning alates III klassist muusikaajalugu ja tublimatel on võimalus valida lisaeriala. Lisapilli saab valida nende instrumentide seast, mida meie koolis põhiosakonnas õpetatakse ja lisaks veel suupill, kannel ja plokkflööt; võimalus on lisaerialaks valida ka kunst. Samuti on õpilastel olnud võimalus mängida ja laulda mitmesugustes ansamblites ja orkestrites. Koolis tegutsevad mitmed väiksemad ja suuremad ansamblid. Suuremate koosseisudega on rahvamuusikaansambel “Pillilugu” ja I klassi õpilaste vokaalansambel. 1990.a. sügisest alustas kooli juures tegevust noorte segakoor, millest tubli poole moodustasid õpilased, lisaks õpetajad ja lapsevanemad. Koor tegutseb tänini, kuid õpilaste osakaal on vähenenud (kammerkoor “Leale”). Kunstiosakonna tunniplaani kuuluvad joonistamise, maalimise, vormiõpetuse, kunstiajaloo ja kompositsiooni tunnid. Lisaks on väiksemas mahus tegeletud portselanimaali, kirjakunsti jo moe loomisega. Iga-aastase õppetöö juurde kuulub suvine maalilaager, mida on peetud erinevates Lääne-Eesti paikades (Ruhnu, Paatsalu, Vormsi, Saaremaa). Muusika- ja kunstikoolis käimine ei piirdu ainult õppetööga koolimajas- sageli toimuvad kontserdid-näitused, kunstiosakonnas välitunnid. Kohtumised nii oma kui külaliste loominguga. Koos sõidetakse Lihulast välja. Kunstiosakonna õpilased-õpetajad on käinud tutvumas Pärnu kunstiõppeasutuste ja näitustega. Kool osaleb muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses, kursustel ja seminaridel ning õpilaskonkurssidel kodu- ja välismaal.

Õpilaste arv on püsinud aastate jooksul üsna stabiilne. Kooli esimesel aastal oli muusikaõpilasi 55 ja ka nüüd aastal 2009 alustas õppeaastat 59 muusikut, liites juurde 24 noort kunstiõpilast saame 2009/2010 õ.-a. õpilaste arvuks 83. Lisaks täiskasvanud õppijad nii muusika- kui kunstiosakonnas. Suhteliselt suurem on õpilaste arv nooremates klassides. Õppeaeg põhiosakonnas muusikas kestab 7 ja kunstis 5 aastat. Arvestades, et see on pikk aeg noore inimese elus, mõistame, miks on lõpuklasside õpilaste arv tunduvalt väiksem alustajatest. Õpilased lahkuvad seoses perekonna elukoha vahetusega või põhikooli lõpetamise järel toimunud koolivahetuse tõttu, mõned on leidnud endale uued harrastused jm. Põhjuseid on teisigi. Päris kooli lõpudiplomini on aastate jooksul jõudnud 72 õpilast .Õpilasi on koolis olnud lisaks Lihula linna ja valla lastele veel Hanila, Koonga, Varbla ja Martna vallast.

Alates 1995.aastast on vaheaegadega õppinud kooli juures muusikat ja kunsti ka täiskasvanud õppurid.

Pedagoogide pere on aja jooksul muutunud. Kõrvuti kooli avanud pedagoogidega töötavad täna koolis kunagised õpilased. Aegade algusest on tänaseni tööl õp.Anu Kurm. 25 aastat töötas meie koolis Õie Liiv, 17 aastat töötas meie koolis puhkpilliõpetajana Luigi Koik.

15 aastat juhatas kooli Õie Liiv, aastatel 2001-2003 Ene Torrim, 2004.aasta kevadest on direktoriks Piia Saak. Kooli juures tegutseb hoolekogu, mille koosseisu kuuluvad vallavolikogu esindaja, kaks õpetajat ja viis lapsevanemat.

Kogu tegutsemise aja jooksul on kool saanud kasutada ruume Lihulas Tallinna mnt.25 asuvas majas, mis aastast 2007 on põhjalikult renoveeritud

Tublid on kõik lapsed, kes jaksavad peale pikka päeva tavakoolis alustada tundidega veel teiste õpetajate käe all. Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpilased on edukalt esinenud vabariiklikel konkurssidel. Rasmus Erismaa võitis üleriigilisel noorte akordionistide konkursil kahel aastal (muusikakooli II ja III klassi õpilasena) kolmanda koha (õp. Riina Grencštein). Kunstiõpilaste töid on olnud näitustel lähemal ja kaugemal – peale Eesti veel Soomes, Rootsis, Lätis, Poolas ja Venemaal. Meie kunstikooli enda näituste avamisi on sisustanud kunstiõpilased perfomance´ga või muusikaõpilased muusikaga. 1999.a. saavutas Taavi Figol vabariiklikul laste kunstikonkursil III koha (õp.Vivian Märk). Marek Grencštein võitis vabariiklikul joonistusvõistlusel 2004.aastal peaauhinna ja Liisi Sepp samal aastal omas vanusegrupis I koha (õp.Piia Saak). Rahvusvahelistel lasteloominguvõistlustel on ära märgitud Heini Heinlaidi, Albert Kruuseli , Piret Rummi, Paula Marit Leiumaa, Geiter Alesmaa töid.

Muusika- ja kunstikoolis õppinuist mitte kõik ei vali ja ei peagi valima oma edaspidiseks õppimise ja töötamise valdkonnaks kunsti ja muusikat. Kuid on neidki, kelle töökoht peale kõrgkooli lõpetamist on kunsti või muusikaga otseselt seotud.

Kooli endistest õpilastest on erialaselt tuntud ja edukad Endrik Üksvärav, Märt Jakobson, Rene Soom, Reelike Raja, Valmar Kirves, Rasmus Erismaa.

(Koostanud Piia Saak ja Õie Liiv)